Uurimistöö kirjutamise protsess ei pea olema valus ja heitlik kogemus
Uurimistöö kirjutamine algab ühest kõige olulisemast etapist: hästi sõnastatud uurimisprobleemist, sest just probleemipüstitus määrab ära kogu uurimistöö kvaliteedi, fookuse ja metoodika valiku. Uurimisprobleem peab olema konkreetne, selgelt piiritletud ja uuritav, mitte liiga lai ega abstraktne. Kindlasti oled märganud, et tavaelus kerkib esile probleeme ja olukordi, mida me ei oska seletada või mingit nähtust põhjustanud tegureid mõista. Siit võibki alguse saada teadusliku uurimisprobleemi sõnastamine ehk oluline on märkamine, uudishimu teada saada.
Esimesed sammud astu teadlikult
Oma uudishimu saad kasutada teadusartiklitega süstemaatilisel tutvumisel, et selgitada välja konkreetne lünk olemasolevas teaduskirjanduses. Lünk võib peituda erinevates aspektides:
- teadmiste vähesuses (knowledge gap), see tähendab, et seda teemat ei ole üldse uuritud või on vähe uuritud
- vastuolulisuses (contradictory evidence gap), kui läbiviidud uuringud on andnud vastuolulisi tulemusi
- metoodilises puudujäägis (methodological gap), sest eelnevad uuringud on toetunud väiksele valimile, puudulikule mõõtmisele või sobimatule uurimisdisainile
- empiiriliste uuringute vähesuses (empirical gap) – teema kohta on palju teooriat, kuid empiirilisi uuringuid on vähe
- teooria lünklikuses (theoretical gap) – olemasolevad teooriad ei selgita piisavalt nähtust või puudub teooria, mis sobiks konkreetse konteksti jaoks
- kontseptsiooni lünklikuses (conceptual gap), st sama nähtust defineeritakse eri uuringutes erinevalt, puudub selge kontseptuaalne raamistik
- kontekstiga seotud lüngas (contextual gap, ka population gap, geographical gap), kui nähtust pole uuritud konkreetses riigis, kultuuris, organisatsioonis või sihtgrupis.
- ajalises lüngas (temporal gap) – teemat pole ammu uuritud või puuduvad äsja toimunud muutusi (nt tehnoloogia areng) arvesse võtvad uuringud
- tegeliku elu ja teaduse kooskõla puudumises (practical–knowledge gap) – praktikud teevad midagi ühtmoodi, aga teaduslikud uuringud ei toeta või ei selgita seda.
Teaduskirjanduse abil lünkade leidmine ja uurimisprobleemi sõnastamine
Selle detektiivtöö tegemiseks ei ole vaja spetsiaalseid töövahendeid, vaid pööra tähelepanu loetud teadusartikli lõpuosale, milles on autorid viidanud vajalikele uuringutele või selle uuringu kitsaskohtadele (future research, limitations); võrdle erinevaid uuringuid, et märgata vastuolulisi tulemusi, katmata sihtrühmi (nt Eesti, väikesed kogukonnad), vananenud meetodeid ja teooriaid, mis ei selgita nähtust piisavalt.
Nüüd saad hakata tegelema uurimisprobleemi sõnastamisega, mis peab olema selgelt sõnastatud ja piiritletud, teaduslikult põhjendatud, seotud mõistetega ning suunatud konkreetsele uurimislüngale. Küsi endalt:
- Mis on konkreetne nähtus, mida uurin?
- Milline on teaduslik lünk?
- Miks on see probleem oluline?
- Kuidas on nähtusega seotud andmed kättesaadavad?
Kui vajad sügavamat teadmist, siis otsi veebist või raamatukogust fraasiga “Research Methodologies” mõne teaduskirjastuse poolt välja antud raamatut.